Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis

 Neljanda nädala blogi fookuses on jälgimiskapitalism ning uurime, kui suureks probleemiks see Eesti internetiruumis on.

Hetkeseis

Eestil kui digiriigina on e-teenused teadaolevalt väga hästi reguleeritud, isikuandmeid töödeldes jääb logisse sissekanne ning võid olla kindel, et neid kasutatakse otstarbekalt.

Avalikus internetiruumis on lood pisut kehvemad, megakorporatsioonid koguvad tohutus koguses isikuandmeid ning enamus inimesi ei tea, et see toimub või nad ei tea, kui väärtuslikud need andmed ettevõtete jaoks on. Nende andmetega on võimalik mõjutada inimeste käitumist, maailmavaateid ning palju muud, mis on äärmiselt ohtlik. Kahjuks on Eestil vähe võimu selle üle, kuidas ettevõtted sinu andmeid koguvad ning mida nad nendega peale hakkavad.

Tulevikustsenaarium

Musta stsenaariumi puhul võib kogu rahvastik olla detailses andmebaasis ning inimeste elu on dikteeritud läbi algoritmide. On oht, et inimesed jäävad liialt usaldama süsteemi ning tekivad lekked, mida ei avastata, e-valimised võivad olla mõjutatud või rahvastik ise on ajupestud.